Kanye West "My beautiful dark twisted fantasy" (2010)

Kuulasin Kanye uue plaadi siis otsast lõpuni läbi. Mu alalõug kukkus põrandale, ja ma ei tee nalja. Terve plaat on täis ennekuulmatut, uskumatut ja täiesti sõnatuksvõtvat kraami, mida kutsutakse (ja õigusega) praeguse hip-hopi lipulaevaks.
Tean, et need uued tuuled, mis hip-hopis puhuvad pole ammu enam Kanye poolt juhitud, eriti pärast seda, kui ta natuke palju alkoholi jõi ja Taylor Swifti ajal lavale ronis, kuid samas on tema uus plaat midai liiga uut, et seda üldse omaks võtta.
See on veel uuem kui tema eelmine album "808's and heartbreak", mis oli samamoodi oma ajast ees.
Kuid see plaat, "My beautiful dark twisted fantasy" on tõesti praeguse hip-hopi eestvedaja. Midagi sellist pole lihtsalt enne kuulnud. Kõik need elektroonilised trummid, mis on juba eelmisest plaadist Kanyele omaseks saanud, ja see natuke elektroniseeritud hääl nii mõneski kohas on lihtsalt perfecto!
Peale selle on need laulud sel plaadil lihtsalt vapustavad. Ei leidnud, tõesõna, mitte ühtegi laulu, mida ma ei taha enam teist ega kolmandat korda kuulata.
Nii mõnegi laulu sõnad olid natukene kuidagi poliitikaga seotud, eriti muidugi laul Power.
Ka oli seal sellist klassikalise old school hip-hopi sugemeid, mis muidugi segatud selle tänapäevase Kanye soundiga ja elektroonilise heliga.

Just see plaat on see miski, mida soovitan lihtsalt kõigile! Muidugi peab hip-hop meeldima, ilma selleta ei ole midagi teha. Aga lihtsalt see plaat võttis mu sõnatuks ja loodan, et võtab teid ka.
Kanye teab, mida Kanye teeb.

- kista.

Vabandan..

Avastasin, et eelmises postituses, kus rääkisin Harry Potteri uuest filmiast mainisin 3D ekraani. Ma ei tea, miks ma seda mainisin, sest teadsin ju, et seda filmi ei eksisteeri 3D's.
Vabandan ausalt, sest miski sundis mind sellest kirjutama. Mõtlesime küll, et osad kohad oleksid väga ägedad 3D's, aga originaali 3D's ju välja lastud ei ole ja ei lasta.
Aitäh!

-kista.

Harry Potter and the Deathly Hallows, part 1 (2010)

Režissöör: David Yates
Osades: Daniel Radcliffe, Emma Watson, Rupert Grint, Bill Nighy, Ralph Fiennes etc..
Žanr: action, adventure, fantasy

Filmi alguses püüavad Harry, Ron ja Hermione lahendada Voldemorti surematuse saladuse, et leida viis ta hävitamiseks. Omapead, ilma oma professorite nõuanneteta ning Dumbledore’i kaitseta, peavad nad lootma üksteise peale rohkem kui kunagi varem. Ent nende ümber liiguvad pimeduse jõud, mis ähvardavad neid lahku kiskuda.
Samal ajal on võlurite maailm muutunud ohtlikuks paigaks, sest kardetud sõda on alanud. Voldemorti surmaõgijad on haaranud enda kontrolli alla nii võlukunstide ministeeriumi kui ka Sigatüüka kooli, vahistades kõik, kes neile vastu hakkavad. Surmaõgijatel on üks eesmärk: tabada Harry Potter ja viia ta Voldemorti ette… elusalt. Harry ei ole enam aga poisike ja teab, et viimaseks võitluseks on ta valmistunud alates päevast, mil astus esmakordselt sisse Sigatüüka kooli.

Ma pean ütlema, et ei loe näinud kõiki Harry Potteri filme, rääkimata kõikide raamatute lugemisest, kuid see saaga on mulle alati meeldinud.
Nüüd, rääkides just sellest filmist, pean ma sügavalt järele mõtlema, mida ma ütlen. Ma ei tea, kas seal oli kõik nii nagu raamatus, kuid kui ka ei olnud, oli see film super. Ma ei täheldanud kordagi, et see oleks kasvõi minutikski venima kippunud või et (hoolimata juba hilisest tunnist) uni oleks peale tikkunud.
Võin vaid öelda, et film oli äärmiselt professionaalselt tehtud, kõik oli detailideni välja mõeldud. Kõik klappis ja seda oli ainult rõõm vaadata.
Mina ei käinud seda küll vaatamas 3D ekraanil, ja ei jäänud ma vist ka eriti millestki ilma. Jah, 3D ekraanil oleks mõni koht olnud väga muljetavaldav, kuid enamuses oli film siiski parem 2D ekraanil.
Pean veel mainima, et film tõesti tundub nagu päriselu, kuigi seal on haldjad, härjapõlvlased, võlurid ja kaheks jaotunud maailm. Kuna ta on algselt juba nii hästi kirjutatud (raamat) on filmi veel eriti super teha.
Mulle meeldis, väga meeldis. Soovitan kogu oma südamepõhjast!
Ootan juba filmi teist osa! (alles suvel!)

-kista.

kaubanduskeskus või keskaja turg?

Mõelge nüüd hoolega järele ja öelge mulle üks kaubanduskeskus, kus kohe pärast uksest sisse astumist ei tule keegi sinuga rääkima. Olgu see siis binoklimüüja, muusik, kes müüb oma tundmatu "kohe-väga-kuulsa" eesti bändi plaate, tobe ellhaaveelane, kes muudkui tahab, et sa "inversteeriksid oma pensionisambasse" või mõni muu tolgus, kes lihtsalt tuleb ja suitsu küsib.
Ilmselgelt ei saa enam kaubanduskeskuseski rahulikult hingata ega oma asju ajada. Alati on keegi, kes varrukast sikutab ja kuskile poodi veab, kuhu tegelikult asja pole. Ja mida inimesed tavalilselt teevad? Eks ikka viisakusest naeratavad ja ütlevad "ei äitäh!" ja kui mõni natuke ülbemalt ja kiiremal sammul ütleb enne, kui see müügimees oma lause on lõpetada suutnud "ei, pole aega!" siis käivad sosinad et küll on ülbe. Ja mida teie siis arvasite? Tahaks nende kaupmeeste käest küsida, et kas nad ise ei lähe närvi kui iga 5 sekundi tagant keegi su teele ette kargab jutuga "Vabandage, kas teil on mõni minut.."
Mina isiklikult ei jaksa enam naeratada ja viisakas olla, tahaks nad lihtsalt perse saata.

Algallikas: Eesti Päevaleht, neljapäev, 18. november 2010.

- kista.

100 things you HAVE to blog about. no. 1

How I use Facebook?
Kuidas ma kasutan Facebooki?

Kui raske see siis ikka olla saab. Login sisse, vaatan kõigepealt, kas mul on uusi notificationeid, siis uued kirjad, inimesed, kes tahavad mind sõbraks.
Järgmisena vaatan, kas keegi on midagi huvitavat teinud, või kirjutanud, või avaldanud. Ükskõik, kas pilte, videoid, ütlusi. Midaiganes. Kõike, mis pealehel on kuni selleni, mida ma viimani nägin.
Pärast seda tekib mul kindlasti vajadus mõni äge phrases järele proovida ja kui mul ikka VÄGA igav on, proovin ma neid palju.
Vahel/tihti külastan mõnd oma gruppi, loen mis seal räägitakse.
Kui vaja, saadan mõne kirja, või räägin kellegagi chatis. Mänge ma enam ei külasta, kunagi tegin seda ka.
Ja ongi kõik.. naljakas.

Aga kuidas teie Facebooki kasutate?

- kista.

tühi kohvitops

kõik kes seda siin praegu loevad, siis teadke, et ma enam ei kirjuta avalikult teise blogisse, ehk siis kui te seda lugeta tahate, siis öelge (saatke kiri mulle emailile: kistakallavus@gmail.com) ja siis ma kutsun teid lugejaks. lihtsalt.. seda blogi hakkasid lugema niii palju igasuguseid inimesi, kes kohe üldse ei ole sinna teretulnud, nii et ma tõesti pidin selle kinniseks panema. andke andeks.
aga saatke mulle kiri ja siis ma teen teid lugejaks.
aitäh!

- kista.

Mõtlesin sügavalt..

ja ma tõesti tegin seda. Mõtlesin lihtsalt selle üle, et kui lihtne on kaotada kedagi, keda me kunagi ei arva, et võiksime kaotada. Vähemalt mitte veel.

Mõtlesin selle üle, kui habras on meie elu ja kui palju meil tegelikult veab. Elu ongi puhas õnnemäng, sest alati on keegi, kes on kas piisavalt palju alkoholi joonud või on lihtsalt piisavalt loll et mitte mõelda selle peale, mis juhtuda võib.

Kogu see mõtlisklus viis välja selleni, et ma avastasin, et me ei ole kunagi rahul sellega mis meil on vaid tahame alati kõige paremat. Tahame alati seda, mida me kunagi ei saa.. ja kui saame, imeb see meist kõik välja. Me pole kunagi rahul sellega, mis meil on ja me lihtsalt ei oska seda hinnata. Jah, sellest on palju räägitud, sellel teemal on mõtiskletud palju, öeldud palju, kuid me ei avasta seda kunagi ise, kui me ise midagi sellist läbi ei ela. Elu on liiga lühike, et vihata. Elu on liiga lühike, et tahta võimatut. Nüüd tean, et elu on habras ja elu ei peagi olema lihtne.

Olen üks neist, kes arvas, et linnas on parem elu kui maal. Üks neist, kes arvas, et mul on hea ilma vanemateta.. ja ilma sõpradeta, kes mul olid seal, kus ma elasin 15 aastat. Ma ei taha öelda, et ma eksisin, aga ma tahan öelda, et ma ei mõelnud sel hetkel veel piisavalt täiskasvanulikult. Need sõbrad jäävad mu südamesse elu lõpuni. Mõned on ennast sinna tugevamalt sisse juurinud mõned pesitsevad seal lihtsalt, kuid nad jäävad sinna ja ma ei unusta neid kunagi. Ja kuidas suutsin ma olla üldse nii rumal ja arvata, et ilma vanemateta on mul parem. Ma ei tahagi öelda, et kõigil ei ole ilma vanemateta parem, aga minul tegelikult pole. Ma ärkan hommikul ja tean, etmu vanemad on kaugel ja kui minuga peaks midagi juhtuma on nad kaugel.. ja ka vastupidi. Kui nendega peaks midagi juhtuma olen mina kaugel.

Ma valetaksin kui ütleksin, et pole sekundikski kahetsenud seda, et ma Avinurmest ära tulin. Jah, ma mõtlen vahel sellele kui palju kergem oleks mul seal, aga samas ei annaks ma seda kohta siin üles mitte mingi hinna eest. Ei.. nii ei saa ma ka öelda.. mingi hinna eest ma annaksin, aga see hind oleks kõrge..

Terve selle jutu mõte oli see, et me ei saa alati seda, mida me tahame, aga ju peab siis nii olema kuid me peame alati hindama seda, mis meil on. Tean omast käest, et see, mille oleme kaotanud, omab tõelist tähendust vaid siis, kui olemegi selle kaotanud, sest kui ta meil veel oli, ei arvanud me, et võime selle kaotades tunda sellest nii suurt puudust.

Ma ei andestaks endale kunagi, kui minu kõige kallimatega juhtuks midagi siis, kui ma olen ära ja kui ma ei saa neid aidata.

Palun Teid kõiki südamest, et te hidaksite elu ja kõike seda, mis Teil on, sest te ei või kunagi ette kujutada kui lähedalt võib miski lihtsalt kaduda.

Terve selle mõtiskluse siin pühendan Taavi Peetrele, kes on kahjuks meie hulgast lahkunud ja ma tahan uskuda, et paremasse kohta. Ma ei tundnud teda isiklikult, kuid ta oli minu jaoks iidol. Ja ma tunnen südamest kaasa kõigile, kes teda tundsid.

Aitäh!

- kista.

Vampires Suck (2010)

Režissöörid: Jason Friedberg & Aaron Seltzer

Osades: Jenn Proske, Matt Lanter, Diedrich Bader, Chris Riggi, Ken Jeong, Anneliese van der Pol

Žanr: komöödia, paroodia

Film on tehtud siis paroodiana Twilight sagast. Seal on kõike Twilightist Breaking Dawnini. Naljaks on pööratud absoluutselt kõik, mida tegelased Videviku saagas ütlevad või teevad.

Film algas väga naljakalt. Nagu enamus paroodiaid. Kuid keskpaigas hakkas see venima ja väga naerda ka enam ei jaksanud. Samas olid sead idiootsed naljad (just need, mille üle inimesed kõige kõvemini naeravad). Ausalt öeldes olid nii mõnedki naljad seal veits ülepingutatud, kuid lõppkokkuvõttes polnudki see nii hale film. Ja enamus nalju olid "varastatud" mõnelt tuntud Youtube'i videoteijalt või mõnest muust sarjast. Kuid need sobisid sinna, kõik oli sisse paigutatud.

Olen kindel, et Twilight saga fännidele see ei meeldi. Olen selles täiesti kindel.

Soovitan seda siiski vaid neile, kes Twilighti väga tõsiselt ei suhtu ja kes suudavad kõike huumorina võtta, mis seal filmis on.

- kista.

The Last Airbender (2010)

Režissöör: M. Night Shyamalan
Osades: Noah Ringer, Dev Patel, Jackson Rathbone, Nicola Peltz, Shaun Toub Cliff Curtis, Aasif Mandvi jpt..
Žanr: action, fantasy..

Film tehtud siis anime-sarja "AVATAR: The Last Airbender"i järgi. Räägib väiksest poisist Aangist (Noah Ringer) kes jookseb munkade juurest ära, kui saab teada, et ta on Avatar, ehk inimene, kes suudab valitseda kõiki elemente. Ta jäätub sajaks aastaks, ning Katara (Nicola Peltz) ja Sokka (Jackson Rathbone) leiavad ta. Aang ei tea midagi sõjast, mida on alustanud tulerahvas. Prints Zuko (Dev Patel) on otsinud oma onuga Iroh (Shaun Toub) Avatari juba kolm aastat, sest ta isa, tulekuningas Ozai (Cliff Curtis) pagendas ta Tulekuningriigist.
Aang aga ei oska taltsutada muud kui õhku, seepärast läheb ta koos Sokka ja Kataraga Põhja veehõimu juurde, et sealt master leida. Toimub lahing tulerahva ja veehõimu vahel.
Pärast Avatari tagasitulekut leiab terve maa jälle lootust, et tulerahvast võib alistada.

Ma ootasin sellelt filmilt tõesti palju. Olen Avatari (multikat) näinud juba mitmeid kordi otsast lõpuni ja ma lootsin, et film tuleb sama hea kui multikas. Aga nii palju siis sellest.
Selle filmiga oli lihtsalt totaalselt mööda pandud.
Esiteks ei oska Nicola Peltz näidelda. Ta on sama hea kui minu vanaema või halvemgi veel. Mulle jäi tunne, nagu oleks ta paberit käes hoidnud terve filmi aja ja sealt lihtsalt oma laused maha lugenud. Täielik null minu silmis.
Teiseks ei teinud Sokka üldse nalja. Kogu tema olemus selles multikas on hoida positiivset joont, olla sõjast nii huvitatud ja teha plaane. Mängida lolli ja teha nalja. Mida Sokka filmis tegi? Ta isegi ei MAININUD oma bumerangi, mitte ühtegi korda!! Täielik möödapanek!!
Kolmandaks olid kõik asjad seal nii lahti seletatud. Ma saan aru, et need, kes pole multikat näinud ei saaks muidu midagi aru. Aga LAS TA SIIS OLLA NII! Film peaks eelkõige keskenduma sellele, et ta oleks võimalikult sarnane sellele, mille järgi see on tehtud. Mina pettusin!
Neljandaks ei joo onu Iroh piisavalt palju teed ja pole piisavalt paks. Ta ei aja elutarka juttu ja ei mängu lauamänge ja ei ürita oma õudsa häälega laulda. Ka pole tal patsi!
Viiendaks pole prints Zuko armi kohe absoluutselt näha. Seda peaks luubiga otsima. Ja kui sa ei tea, et tal üldse mingi arm on, ei saagi seda teada. Ah ei, mis ma räägin, muidugi saab.. sest kõik on ju ÄRA SELETATUD!!! Ja tal pole ka patsi!!!!!! Nüüdseks olen sügavas masenduses.
Kuuendaks hääldavad ja "Aang" ja "Avatar" ja "Iroh" nagu inglased. ehk siis.. aa'd ja ii'd on nagu eestlastel. OUU. SEE EI KÄI NIII!!!
Seitsmendaks tõmblevad nad liiga palju enne, kui nad üldse midagi taltsutada saavad. Nad teeksid nagu mingeid indiaanlaste tantse seal.. väga masendav.
Kaheksandaks.. tulerahval on vaja TULD selleks, et nad seda taltsutada saaksid.. Käivad igal pool oma tõrvikutega. EI!! SEE EI OLE NII!! Nad teevadki tuld mittemillestki! Tropikari!
Üheksandaks ei lõppe film üldse nii, nagu ta peaks. Ma ei näinud mitte ühtegi suurt koletist seal, kus ta oleks pidanud olema. Ja pärast Avatar State'i ei kukkunud Aang kokku. Peale selle oli seal ainult mingi suur laine, mis isegi ei TEINUD midagi.. lihtsalt hirmutas!
Kümndendaks ei ole Aangi nool üldse nii tume kui ta peaks.. ja ta räägib, et selle saamiseks peab ta neli päeva mediteerima.. DROP DEAD.. !

Möödapanekuid oli veel.. ja küllaga!
Mina seda filmi ei soovita, ausalt!

- kista.

Dirty Dancing (1987)

Režissöör: Emile Ardolino
Osades: Jennifer Grey, Patrick Swayse, Jerry Orbach, Cynthia Rhodes, Jack Weston.. jpt
Žanr: draama, romantika..

Baby (Jennifer Grey) veetab oma suve koos perekonnaga rikaste suvelaagris, kus kohtub tantsuõpetaja Johnnyga (Patrick Swayse). Nad armuvad, kuid nende suhe ei ole nii kerge, sest Baby kardab rääkida oma isale, et tema poisiks on tööklassi kutt, kes töötab suvelaagris ja Johnny ei tohi oma "õpilastega" intiimsuhtesse astuda.
Lõpuks saavad kõik probleemid lahenduse ja noored on õnnelikud..

Film mis tõesti jõudis minuni (ja kohe esimese korraga). Otsustasin seda filmi vaadata kahel põhjusel:
1) Dirty Dancing UK tõsieluseriaal on nii äge!!!!
2) See film oli top 50 best romance movies listis!!
Igataes olen ma väga rahul, et ma seda filmi vaatasin.. ja ma ei kahetse üldse, et pidin kaks tundi ilma internetita elama, et see film endale saada..
Filmis on kõik olemas.. (mu põhilause vist).. kuid see on tõesti hästi tehtud. Neil on lahendamata probleeme.. Baby on issi-tüdruk ja mitte just vähe ära hellitatud. Tema õde ajab lootusetult taga alati nõmedaid poisse ja tagatipuks arvab Johnny, et Baby on liiga lapsik ja ei mõista maailmaprobleeme.
Probleeme seal on, armastust seal on ja tantsu on kohe väga palju..
Tänu sellele filmile tahan minagi nüüd osata tantsida!! :)

- kista.

C. F. Hahn Pub

Selle pubi koduleht (asub siin!) kiidab selle pubi, restorani ja "teise kodu" maani. Ega minulgi pole nende vägagi maitsvate roogade, hubase miljöö ja muusikaprogrammi kohta midagi öelda, kuid samas ei leidnud nad oma kohta siin blogis just hea asja pärast.

Jah, nende toit on vägagi maitsev ja nende maja on maitsekalt sisustatud, teenindus on korralik ja sõbralik, muusika on hea ja tennist või jalgpalli saab rahus vaadata. Mis mulle selle korraliku söögikoha juures kohe üldse ei meeldi on see, et toitu peab ootama ligi 40 minutit. Jah, see pole kiirsöögikoht kui olen kindel, et nii kaua ei peaks küll ükski MAKSEV klient oma toitu ootama. Eriti, kui tellitud on vaid eelroad ja mitte üldse põhiroad!! Tellisime seal süües külma supi ja sooja supi ning Böff a'la tatar'i. Suupiste toodi meile kohale kohe pärast jooke. Noh, lahendasime seda küll võimalikult aeglaselt, kuid ilmselgelt mitte piisavalt aeglaselt, et täpselt enne sööki lõpetada.

Kui lõpuks söögid käes olime kõik näljast juba nõrkenud, nii et söögid kadusid kiiresti. Ja selle ootamise eest pidime maksma umbes 200.-?

Järgmisel korral ma tean, et enam ma sinna väga ei tiku. Parema meelega võtan Statoilist salati ja söön seda autos!

- kista.

"The Girl with the Dragon Tattoo" Stieg Larsson

Lugesin ka läbi selle kriminaalromaani. Võin ausalt öelda, et nii head kriminaalromaani pole ma elus veel mitte kunagi lugesnu (ja lugenud olen ma neid juba mitmeid).

Ma ei hakka teile tervet seda raamatut siia maha jutustama, sest see võtaks liiga palju aega ja energiat, küll aga võin ma öelda, et raamatu algus peabki nii segane olema, see ongi nii mõeldud.

Tõesti- alguses venib see raamat hullemini kui näts ja kohe üldse ei liigu edasi. Kõik on segane ja vastu ja tegelased pole seotud, kuid mida lehekülgi edasi, seda selgemaks kõik saab.

Kuni poole raamatuni jookseb seal kõrvuti tegelikult justnagu kaks raamatut. Kaks eraldi tegelast (L. Salander ja M. Blomkvist) kahes eraldi tegevuses ja kohe üldse pole seotud (välja arvatud see, et Salander uuris Blomkvisti tausta). Samas pärast seda, kui nad üheskoos mõrva hakkavad uurima läheb raamat nii põnevaks, et mina ei suutnud seda vahel isegi käest ära panna (mis siis, et uni juba pooltappev oli).

Raamatut soovitan eelkõige kõigile neile, kes armastavad kriminaalromaane (ka siis või ERITI siis, kui need on 556 lk pikad).

Ootan põnevusega juba seda, millal ma teised kaks osa saaksin läbi lugeda.

- kista.

Mika kontsert Tallinnas

Mika käis siis 3. augustil Tallinna Lauluväljakul kontserti andmas.. Ma võin ausalt öelda, et see oli üks mu elu parimatest elamustest. Siiamaani ei saa ma aru, kuidas on ühel inimesel nii palju annet ja kuidas ta saab veel nii ilus lihtsalt olla!! Tõesti.

Kell 18.00 avati väravad ja samal ajal sadas paduvihma. Olime läbivettinud, kuid see kõik oli seda väärt!!

Mika tuli lavale kell 21.30 ja kohe alguses vajus mu suu lihtsalt nii lahti, et ma kahtlen, et see veel rohkem lahti saabki minna. Ta laulab lihtsalt nii hästi (ja seda nii live'is kui ka stuudios) ja peale selle näeb ta lihtsalt üliarmas ja puhas ja ilus välja ka.

Esimene lugu oli "Relax, take it easy". Terve selle aja rahvas lihtsalt hullus, see ei ole võimalik, kuidas kõik kisendasid ja karjusid ja hüppasid ja kaasa laulsid. Edasiste lugude järjekorda ma küll ei mäleta, aga kõik hitid tulid esitamisele.

"Happy ending" jättis siiski kõige sügavama mulje, võibolla just nende mullide pärast, mida kõik külastajad suures koguses oma mullitajatest välja puhusid. ma ei oska kirjeldada seda tunnet, mis minust läbi käis, kui kõik need mullid taeva poole tõusid. neid mulle oli miljoneid ja need kõik olid seal üleval, meie peade kohal ja see lihtsalt oli liiga vägev elamus.

Olen kindel, et need 400.- on kõige paremin kulutatud raha.. siiani!

- kista.

Sliimy

esimene küsimus.. kes või mis on Sliimy?

Sliimy on prantsuse Mika.. Ühesõnaga ta on muusik. Ta näeb välja nagu Mika, samas nende kahe muusika on tegelikult sisult vägagi erinev. Olgugi, et mõlemad teevad pop muusikat, on nende laulude sõnad ja rütm absoluutselt teine.

Sliimy on kõigest 20-aastane ja kuulsaks sai ta tänu Perez Hiltonile, kes postitas oma blogisse (http://perezhilton.com) Sliimy coveri Brithey loost Womanizer.

Peatselt sai Sliimy plaadilepingu ja 2009 ilmus tema plaat "Paint your face"

Siin Sliimy lugu Wake up (hetkel üks minu lemmikutest)

- kista

Eesti Spordireporterid.

Anu Säärits ehk Anu Kummik

Eesti kõige tuntum spordireporter. Ta pole mulle kunagi.. väga meeldinud. Olen alati arvanud, et küll on paremaid. Ja siis ma kuulasin tema küsimusi esitatud võistlejatele, kes on hetkel Barcelonas. Mida ta küsis Tiidrek Nurme käest.. Jutt oli sellest, et Nurmel oli täpselt enne võistlust väike vigastus, aga et ta ei lase end sellest häirida. Mida Säärits küsis? "Aga kuidas ennast praegu jalg ise tunneb?" Vabandage, MIDA? Äkki oleks ta pidanud seda JALA käest küsima? See lihtsalt ei ole normaalne. Ta küsib selliseid küsimusi, mida peaks lasteaialapsed küsima.

Tennisest ma ei hakka üldse rääkimagi..

Anu Säärits:Niiet esimest korda siis kahjuks Wimbledonis pidi Kaia SETi loovutama vastasele ja nii pingelises, kiires lõppmängus... seitse..

Toomas Leius: Milles? kuus-kuus on!

Säärits: Kuus-kuus!!

Leius: Matšpall oli.. kuus-kuus.

Säärits: Jah.

Leius: Millist SETi sa mõtlesid?

Säärits: Siin, kuus-kuus

Leius: Ei, SETi. millist SETi sa mõtlesid, et Kaia pidi loovutama..

Säärits: EI.. geimi geimi!!

Leius: a..

Vabandage.. MIDA KURADIT??

Aga jätame Anu Sääriku sinnapaika.. või Sääritsa..

Lembitu Kuuse.. ehk meie enda Sportlik Okaspuu

Meie kõigi poolt vihatud ja armastatud (võibolla mitte niiäga) reporter. Peamiselt vist suusareporter. Muidugi ta kommenteerib ka kõike muud, aga suusatamisest ta üle ei saa.. Loodan, et te kõik vaatasite sel aastal jalgpalli MM'i (mistoimub Lõuna-Aafrikas ja mille võitis Hispaania) ka siis, kui Kuuse kommenteeris. Ehk panite tähele ka seda, kui ta keset jalgpallimängu hakkas suusatamisest rääkima. Mul on kahju, et ma seda päris täpselt ise ei mäleta, aga kindlasti ei ole ma ainuke, kes selle feili tunnistajaks on.. Ühesõnaga (kelle mäng see oli, seda ma ka enam ei mäleta) aga keset mängu hakkas Lembitu Kuuse äkki rääkima sellest, kuidas suusatamine on ikka väga sarnane jalgpalliga ja et jalgpalurid oleksid head suusatajad..? Vabandust, MIDA? Ma arvan, et Lembitu Kuuse oleks sama hea korvpallur kui hea reporter ta on.. ehk siis. NO EI!!

Marko Kaljuveer..

Parimaks iseloomustuseks tema kohta leidsin kohe väga hea anekdoodi :)

Kaljuveer jalutab sõpradega. Äkki läheb jutt spordile..

üks sõpradest: "See Märtin on ikka kõva poiss küll.. Viimaste juttude järgi juba teisel kohal!"

Kaljuveer: "Kas see on see Margus Märtin või?"

Kõik naeravad ja Kaljuveer hakkab nutma. Üks sõber siis lohutab teda.

"Ära nuta, me anname sulle andeks, et sa Markkot ei tea.. "

Kaljuveer: "Ega mina ei suuda ka kõigi nende suusatajate nimesid meelde jätta!"

Ilmselgelt võtab see anekdoot kokku kõigi meie spordireporterite mõistused. Palun.. uurige enne ala kohta ja inimeste kohta, kui neid kommenteerima hakkate. Ja lasteaialaste tasemel küsimused jätke lasteaia spordipäevadele!

-kista.

Õhtusöök Viiele

Ma alguses lootsin, et inimesed tegid nalja, kui nad sellise saate eetrisse lasid, et noh naerame ühekorra ära. Ja siis see jäi. Ma ei suuda ette kujutada seda idiooti, kes sellise idee peale tuli.. "Oh, teeme saate sellest, kuidas üks inimene teeb neljale võõrale süüa ja siis naerame, kuidas nad üksteist mõnitavad ja üksteise peale karjuvad. Ma lihtsaltei mõista, mis selle saate mõte on? Et teised idioodid ka näeksid, kuidas mingid teised idioodid üksteist mõnitavad...

Ja siis need köögid, kus nad oma külalistele süüa teevad. No tule taevas appi!! Kuidas nad üldse julgevad endale kaamera tuppa lasta, kui nende tuba näeb välja hullem kui minu kelder? (uskuge mind, minu kelder näeb ikka väga hull välja ja sinna ei lubaks ma ka natukenegi kaugematel tuttavatel sisse piiluda, rääkimata tervest Eestist!)

Ja mis teema nende vahekommentaaridega on? Mingi imeliku häälega mees üitab võimalikult ilmekalt mitte eriti naljakaid lauseid sinna vahele toppida.

Ma hakkasin juba vaikselt lootma, et Eesti saated hakkavad paremaks muutuma, nii palju siis sellest. Jään siiski mujal filmitud saadete ja filmide juurde.

- kista.

Almost Famous (2000)

Režissöör: Cameron Crowe

Osades:Billy Crudup, Frances McDormand, Kate Hudson, Jason Lee, Patric Fugit, Zooey Deschanel..

Žanr: draama, muusika, 70's..

Film räägib keskooliõpilasest Williamist (Patric Fugit) kes saab võimaluse kirjutada Rolling Stone Magazine'ile artikkel bändist Stillwater. Bändiga tuuritades saab ta sõpradeks bändi kitarristi Russell'iga (Billy Crudup) ja nende suurima fänni Penny Lane'iga (Kate Hudson), kellesse William lootusetult ära armub. Bändiliikmete omavahelised tülid ja managerivahetus toob artiklisse ainult rock'n'rolli juurde.

Kui ma alguses vaatasin, et film kestab 2 tundi ei olnud ma päris kindel, et ma seda üldse vaadatagi viitsin. Samas köitis mind kõik, mis ma selle filmi kohta uurinud olin (väga paljud on öelnud, et see on parim muusikast tehtud film).

Kartsin, et film venib, kuid see lõppes enne, kui see alanudki oli. Filmis olid kõik vajalikud stseenid: närvesöövad, südant sulatavad, külmavärinaid tekitavad.

Vahepeal olid mõned segadusttekitavad kohad ja paar asja jäi arusaamatuks, kuid see on vist enamustes filmides nii?

Igatahes mul ei ole mitte midagi halba selle filmi kohta öelda, mis tähendab seda, et film meeldis mulle väga. Nad kandsid retro riideid ja tegid õiget old-school rocki, mis tähendab seda, et ilmselgelt oli see film äge!

igatahes mina soovitan kõigil seda vaadata, väga soovitan!

kista.