"Vaata ma pildistasin seent"

ehk "mul on Nikon ja ma olen nüüd fotograaf" ehk palun lõpetage, teenagerid!
Okei, ma saan aru et kõik peavad kuskilt alustama ja ega ma ei ole ka mingi hull fotograaf ja ma tean, milliseid pilte mina alguses tegin. Aga see asi hakkas mind huvitama ja ma olen väga palju arenenud võrreldes mõne inimesega, kes on pigem taandarenenud kui kuskile edasi läinud oma "fotograafiaga".
Hakkasin mõtlema, et mis sellist suhtumist julgustaks. Noor inimene ostab omale "hullu pilli", ehk siis päris korraliku peegelkaamera ja peale "rohelise ruudu" ja "selle ülemise nupu su parema nimetissõrme all" ei oskagi muud kaameraga teha. Pildistab siis oma automaatrežiimi ja välguga seent, tirib selle mingit juhtmetpidi läbi arvutisse ja kuhu ta selle siis maailmale vaatamiseks üles paneb?
Vanasti pandi need vähemalt eestis fotoalbum.ee'sse, siis juba orkutisse, sest "orkutis võid panna pilte, kus sind ennast peal ei ole mitte nagu rates" ja siis.. mis järgmiseks tuli? No eks ikka Facebook.
Terve Facebook on täis pilte "vaata ma pildistasin seent" ja "tegin endast pilti aga ma näen siin nii kole välja lol". Vahel paneb kohe muigama, et mis küll maailmal viga on.
Jah, ma panen ka oma pildid Facebooki, aga mitte kõik pildid. Ma suudan kriitiliselt oma pilte vaadata ja otsustada, kas neid isegi kõlbab kuskile üles panna või võin need kohe ära kustutada, et nad ruumi ei võtaks.
Tüüpilised pildid mida näeb Facebookis: udune, udune, udune, juba vähem udusem, ülesäri, vale valge tasakaal.. tule taevas appi. Ning siis hakkavad silmad juba verd jooksma ja sa tunned, et su jalad liiguksid kiiremini kui su sõrmed klaviatuuril.
Vahel mulle reaalselt tundub, et inimene on pime või on ta lihtsalt silmad kinni pildistanud. No ma ei tea, tänapäeval on ju kogu see tehnika nii lihtne: teravusta seal, kus näitab punane tuluke ja vajuta nuppu. Isegi sellega ei saada hakkama!
Minu väga südamlik ja soe soovitus: võta siis tõesti alguses oma automaatrežiim (see on see roheline ruut sellel kettakesel, mis asub kas paremal või vasakul pool sinu fotokaamera peal sellest keskmisest asjast ja see keskmine asi on see, kust välk vahel välja hüppab ;) ) ja tee paar test klõpsu. Siis vaata oma pilte ja võrdle neid mõne fotograafi omaga (võta näiteks Andrew Hefter, ta on minu lemmik) ja kui see pilt tundub miljon korda udusem kui tema oma siis kustuta see ära ja proovi mõne aja pärast uuesti. kui see tundub veidi udusem siis pane see kuskile hästi vaikselt üles (oma blogisse näiteks) ja vaata, kas inimesed kommenteerivad seda. Kui mitte, siis proovi mõne aja pärast uuesti.
Nad hakkavad siis kommenteerima, kui sa heaks oled läinud.. ja usu mind, see juhtub, kui sa kogu aeg proovid ja uurid ja katsetad.
Vahepeal võiksid seda ratast jälle keerata ja panna mõne muu reziimi peale.. ja lõpuks Manuali peale, sest siis saad ise kõike reguleerida.
Võtab aega, aga tulemus on parem kui "vaata, ma pildistasin seent"
Aitäh.

-kista.

Remarque "Arc de Triomphe"

Ma vist ei ole kirjutanud teile raamatusoovitusi aga siit ta tuleb: Remarque'i Triumfikaar. Kui võrdlen teda teise enda poolt loetud Remarque'i raamatuga, milleks oli "Jumalal ei ole soosikuid" siis mulle meeldis ta sellest veidi vähem.
Tegelikult minu soovitusest ongi kõik, sest selle raamatu lugemine ei tule teile kahjuks mitte mingil moel. Remarque kirjutab väga hästi, mulle väga meeldib. Pärast raamatu lõppu tuleb 5 minutit rahulikult istuda ja mõelda, mida see kõik nüüd tähendas, ja kõigile tähendab ta erinevalt.
Kui te ka seda lugeda ei viitsi, siis kirjutan ma teile välja vähemalt mõned laused, mis ma sealt leidsin, sest terve raamat on neid täis.

- Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad.
- Kui oled surnud oled kohe tähtis - kui elad, ei hooli sust keegi.
- Alle siis, kui sul enam midagi ei ole, mille nimel elada oled vaba.
- Maailmas jätkub kõige jaoks kohta, ainult mitte inimese jaoks.
- ... on kergem mehega magada, kui teda eesnime pidi nimetada.
- Meil peab südant olema, kui see meil võimalik on ja niikaua kui me seda suudame, sest me saadame oma elus veel mõned niinimetatud kuriteod korda.
- Elada- tähendab teistest elada.
- Midagi ei saa tagasi tuua. Midagi ei saa heaks teha. Muidu leksime me kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täieslikeks teha. Täiuslikkus kuulub muuseumi.
- Neitsilikkus ei tee veel selgeltnägijaks.
- Võim on kõige nakkavam haigus maailmas.
- Inimene on suur oma kavatsustes, kuid nõrk nende teostamises. Selles peitubki tema armetus ja võlu.
- Miski ei näi enam raskena, sa usud, et suudad kõike, ja seda, mida ei suuda, asendad unistustega.
- Meil on meie unistused, sest nendeta ei suuda me tegelikkust taluda.
- Tänapäeva suureks seikluseks on rahulik ja selge elu.
- Kuid see, mida ei unusta, teeb elu põrguks.
- Ravic istus laua taha ja hakkas sööma. Mitte miski ei maitsenud õieti. Ta tõusis püsti ja sõi seistes. Nii maitses paremini.
- Kes suudaks teist inimest mõista? Sellest kõik arusaamatused sessinases maailmas tulenevadki.
- Nii palju kui mina tead, oli ainult vanadel kreeklastel jumalaid joomise ja elulusti jaoks: Bakhos ja Dionüsos. Nende asemel on meil Freud, alaväärsuskompleksid ja psühhoanalüüs- kartus kõlavate sõnade eest armastuses ja kalduvus liiga kõlavateks sõnadeks poliitikas. Kurb sugu?
- ... sülitagem meeleheitele külmavereliselt vastu sihverplaati.
- Loomulikult on see lollus. Aga lollustest me ju emale, mitte tõsiasjade kuivast leivast. Kuhu jääks muidu armastus?
- Armastus ei ole tiik, kus sa alati oma peegelpilti näha võid. Armastusel on tõusud ja mõõnad. Ja laevavrakid ja lainete alla mattunud linnad ja polüübid ja tormid ja kullakastid ja pärlid. Aga pärlid lebavad sügaval.
- Kes midagi ei oota ei saa ka pettuda.
- Kuis saab armastus olla täiuslik, kui ainuüksi juba uni sind igal ööl mu käest röövib?
- Sa näed välja nagu ühe mehe kõik soovid ja veel üks lisaks, mida ta enne ei teadnud.
- Armastus teeb naise teravmeelseks, mehe aga võtab juhmiks.
- Ela ohtlikult ütles Nietzsche. Emigrandid teevad seda- vastu tahtmist.
- "Arstidel on alati head põhjused."
"Naistel samuti, Joan. Meie võimuses on surm, teil- armastus. Need ongi maailma kõik põhjused ja kõik õigustused.
- Sa ei jää minu juurde. Tuult ei saa luku ja riivi taha panna, vett ka mitte. Kui seda teha, nad riknevad. Suluksis tuul on läppunud õhk. Sina pole selleks loodud, et kellegi juurde jääda.
- Ära mine, ära mine, me sureme valus ja elame valus, ära mine, ära mine, mis jääks mulle veel muidu? Mida annab mulle nudi julgus? Kuhu me triivime? Ainult sina oled tõeline! Erksaim unenägu!
- Armukadedus. Ei teadnud ta tõesti sellest midagi? Aga ehk teadis ta midagi armastuse ebatäiuslikkusest? Kas polnud see valu ürgsem, vaigistamatum kui see tühine isiklik häda: armukadedus? Kas ei alanud see juba teadmisest, et üks sureb varem kui teine?


Igatahes ma südamest loodan, et te seda raamatut loete. Seda, ja "Taeval ei ole soosikuid" ka veel takkaotsa. Väärt kirjandus, tõsiselt väärt.

-kista.