Talvega tuleb igal aastal see mõnus pehme-teki-kuuma-tee-hea-raamatu hõngus kaasa. Isegi praegu- olenemata sellest et olen päris õiged raamatud mõneks ajaks vahetanud koledate tarkust paksult täis topid prantsuskeelsete õpikute vastu - tahaksin selle kõige asemel hoopistükkis olla maal, istuda kamina ees villased sokid jalas ja tekk ümber ning lugeda hoopistükkis raamatut.
Tahaks olla hästi laisk.
Samas pole see ka päris tõsi, sest hetkeolukorras ma ei lea, et oleksin hullupööra tubli. Viimasel ajal tähendab tubli olemine minu jaoks juba seda, kui ma olen mõne õpiku avanud. Ja teisest küljest on kindlasti vähemalt viis inimest, kes minu nime kuulmise peale ütleksid otsekohe, et olen tubli ja vastutustundlik.
Okei- kuidas see kõik talvega seotud on?
- Imelihtne- talv ongi see kohutav laisk hooaeg, kus ma aastast-aastasse olen ja käitun mõnel pool nagu usin päkapikk ja teisel pool nagu magav pruun karu.
Miks nii?
- Mõelge ise- kui teil oleks valida uskumatu piinana tunduva paigalistumise asemel hoopis ringijooksmine, maailmaparandamine või lihtsalt teki sees volasklemine siis ausalt, kumma te valiks? Minu valikut teavad ilmselt paljud.
Siinkohal tahan teiski tekitada seda korralikku talve- ja jõulutunnet jagades teiega mõnda mõnusalt ja pehmelt talvist pilti. Ja kui mitte talvist, siis vähemalt sellist, mis mulle alati mõnusa talvetunde peale ajavad. Let's face it- suvel ju villaseid sokke väga tihti jalga ei pane?
Ma igatahes südamest loodan, et kallis lumekene kavatseb siiski lähipäevadel uuesti maha tulla, sest muidu on see harvaesinev jõulu- ja talvetunne jälle kadunud ja asendunub depressiivselt märja sügisega.
Ae, aee! Lumii!
Ilusat talveaega!
