Kogu sellest blogist on jäänud vist mulje, et mulle kohe hullupööra meeldib inimeste kallal vinguda ja neile halvasti öelda- kohe üldse pole nii! Ma oskan hästi ka öelda (jah tõsi- seda üldjuhul veidi halvemini)
Rpbyni kohta pole mul lihtsalt mitte midagi halvasti öelda. Kuulasin ta kõige värskema plaadi siis ka läbi ja.. no lihtsalt ei oska mitte midagi isegi poole sõnaga halvasti öelda. Mulle meeldivad absoluutselt kõik laulud!
Mida eriti soovitan kuulata:
1) Dancing on my own- kuulsaim lugu plaadilt. Veidi mainstreami hõngu, kuid Robyn jääb Robyniks ja elektrooniline biit taga on lihtsalt asendamatu!
2) Fembot- midagi suuremale elektroonikafännile. Algus ei saa vedama pärast ei saa pidama.. Tekitab tunde, et seda lugu lihtsalt peab kuulama ja kuulama ja kuulama. Jällegi on elektroonika kuidagi eriti hästi välja töötatud ja ka ilma vokaalita kuulasin (vähemalt mina) seda mitukümmend korda järjest! Kuid kuulake ka sõnu- armas!
3) Hang with me- veel üks tuntud lugu. Minu ammuilmane lemmiklugu Robynilt (või üks mitmest) Natuke softim ja kulunum elektroonika. Selle kohta ütleks mina elektroonikaballaad, naerge kui tahate! Kuid sõnad on nagu ballaad (ilmselgelt on tehtud ka mitmeid päris ballaadiversioone juba ammu!) ja elektroonika on täpselt nii softcore, et annab elektroonikaballaadi küll välja!
4) Don't fucking tell me what to do- selline väga toredate sõnadega lugu (põhimõtteliselt ongi sõnad põhilised). Pole selline elektrooniline, mida saaks kuulata ilma vokaalita, sest vokaal lihtsalt muudab selle tervikuks. Elektrooniline biit taga on korduv (mõneti häirivalt korduv) kuid sõnad pehmendavad kukkumist. Peale selle paneb see laul mõtlema- mida me üldse veel tänapäeval teha võime, kõik on ju tappev!!??
Nende nelja lugude kuulamine annab päris hea ülevaate. (Tegin nende leidmise sinu jaoks veel eriti lihtsaks-vajuta loo nimele ja satu YouTube'i kanalile neid kuulama, palun!)
Kuid Robyn on minu jaoks lihtsalt super. Ta pole enam oma esimeses nooruses kuid teeb oma muusikat, ajab oma rada ja teab täpselt, mis talle sobib. Ta on lihtsalt vapustav ja see peegeldub ka tema viimaselt albumilt!
Ootan juba järgmist, sest ta on lihtsalt fantastiline!
- kista.
Tuesday, March 15, 2011
Monday, March 7, 2011
T€R€ €URO...
Nonii, olen jäänud nii kolm kuud hiljaks selle pealkirjaga, kuid usun, et nüüd hakkab meile alles selgeks saama mida see euro endast siis kujutab ka.
Esiteks on kõik kassajärjekorrad pikemad, sest inimesed lihtsalt ei suuda oma sente piisavalt kiiresti kokku lugeda. Mõni viskab terve oma taskusisu letile ja käsib müüjal sealt vajalik summa kokku lugeda. No tule taevas appi! Kas on tõesti niiii raske ise seda teha? Kas sa tõesti ei tea kasvõi UMBES kui palju sa poes raha pead maksma ja ei või selle otsimisega juba järjekorras seistes tegeleda? Idiootsus.
Teiseks ostavad inimesed palju rohkem- kõik hinnad on ju 15 korda odavamad. Pean tunnistama, et mina ostan ka ise rohkem. Vaatan, et noh, mis see 2€ siis ära ei ole, nii vähe ju. Vahel vist ajal 2€ kahe krooniga sassi...
Kolmandaks (ja see on positiivne) maksavad inimesed rohkem kaardiga. Eksole ju tore, järjekorras läheb üldjuhul kiiremini, tasku sisu ei kaalu poolteist kilo ja müüjatel on ka lihtsam. Kuid kas raha on kergem ära anda siis, kui sa seda reaalselt ei näe või siis, kui see sul taskus kükitab? Jah, tõepoolest on see järgmine asi millele mõelda.
"MEIE HINDA EI TÕSTA" ahahh.. Ja kuhu see lubadus täpsemalt siis kadus? Kõik hinnad on ju tõusnud.. Ma ei tea täpselt mitte ühtegi asja, mille hind ei oleks kasvõi poole sendi võrra tõusnud.. Sealt teemat edasi arendades..
Mis värk on selle 19,99€ siltidega? Kas inimesed on tõepoolest debiilikud? Miks on teil vaja teha nii meie kui ENDA elu raskemaks nende vasekarva sentidega, mis kedagi nagunii ei koti ja varsti lihtsalt rentslis vedelevad. Ja sealt veel edasi..
Kas poemüüjad teevad meelega seda, et kui on vaja tagasi anda 10 senti annavad nad sulle ühe viiesendise, kaks kahesendist ja ühe ühesendise. Kas on raske lihtsalt anda mulle see kümnesendine ja kõik oleksid õnnelikumad. Nagu tunneksid need poemüüjad kuidas nad lihtsalt peavad meid kiusama. Miks neid ühesendiseid üldse vaja on? Ongi vaid selleks, et mõni "eriti lahe" müüja saaks kaubasaalis panna kaupade hinnaks "29,99€" või on neil reaalselt ka mingi otstarve, sest minu arust on see lihtsalt lauslollus. Ühe sendi eest ei saa osta nagunii mitte midagi. Isegi kahe sendi eest ei saa. Kõige odavam asi mida mina POES näinud olen maksab 25senti, ja see on halb väike šokolaad.
Eestile võib see euro parem olla, aga RAHVAS kannatab- ja peab selle välja kannatama. Kas Eesti ja Rahva vahele ei peaks tulema võrdusjoon?
- kista.
Esiteks on kõik kassajärjekorrad pikemad, sest inimesed lihtsalt ei suuda oma sente piisavalt kiiresti kokku lugeda. Mõni viskab terve oma taskusisu letile ja käsib müüjal sealt vajalik summa kokku lugeda. No tule taevas appi! Kas on tõesti niiii raske ise seda teha? Kas sa tõesti ei tea kasvõi UMBES kui palju sa poes raha pead maksma ja ei või selle otsimisega juba järjekorras seistes tegeleda? Idiootsus.
Teiseks ostavad inimesed palju rohkem- kõik hinnad on ju 15 korda odavamad. Pean tunnistama, et mina ostan ka ise rohkem. Vaatan, et noh, mis see 2€ siis ära ei ole, nii vähe ju. Vahel vist ajal 2€ kahe krooniga sassi...
Kolmandaks (ja see on positiivne) maksavad inimesed rohkem kaardiga. Eksole ju tore, järjekorras läheb üldjuhul kiiremini, tasku sisu ei kaalu poolteist kilo ja müüjatel on ka lihtsam. Kuid kas raha on kergem ära anda siis, kui sa seda reaalselt ei näe või siis, kui see sul taskus kükitab? Jah, tõepoolest on see järgmine asi millele mõelda.
"MEIE HINDA EI TÕSTA" ahahh.. Ja kuhu see lubadus täpsemalt siis kadus? Kõik hinnad on ju tõusnud.. Ma ei tea täpselt mitte ühtegi asja, mille hind ei oleks kasvõi poole sendi võrra tõusnud.. Sealt teemat edasi arendades..
Mis värk on selle 19,99€ siltidega? Kas inimesed on tõepoolest debiilikud? Miks on teil vaja teha nii meie kui ENDA elu raskemaks nende vasekarva sentidega, mis kedagi nagunii ei koti ja varsti lihtsalt rentslis vedelevad. Ja sealt veel edasi..
Kas poemüüjad teevad meelega seda, et kui on vaja tagasi anda 10 senti annavad nad sulle ühe viiesendise, kaks kahesendist ja ühe ühesendise. Kas on raske lihtsalt anda mulle see kümnesendine ja kõik oleksid õnnelikumad. Nagu tunneksid need poemüüjad kuidas nad lihtsalt peavad meid kiusama. Miks neid ühesendiseid üldse vaja on? Ongi vaid selleks, et mõni "eriti lahe" müüja saaks kaubasaalis panna kaupade hinnaks "29,99€" või on neil reaalselt ka mingi otstarve, sest minu arust on see lihtsalt lauslollus. Ühe sendi eest ei saa osta nagunii mitte midagi. Isegi kahe sendi eest ei saa. Kõige odavam asi mida mina POES näinud olen maksab 25senti, ja see on halb väike šokolaad.
Eestile võib see euro parem olla, aga RAHVAS kannatab- ja peab selle välja kannatama. Kas Eesti ja Rahva vahele ei peaks tulema võrdusjoon?
- kista.
Subscribe to:
Posts (Atom)