Eile oli minu jaoks üks üllatavalt tore päev. Nimelt võtsin osa sellisest konverentsist nagu "Lahe Koolipäev". Jah- ta oli tõesti lahe, aga kas see oli seda kõike väärt, mis ma selle asemel oleks teha saanud? Seda ma veel öelda ei oska. Mõnele ehk oli, mõnele mitte. Ka mina tundsin vahel, et võiks ju tegelikult midagi paremat teha kui seal kuulata, kuidas käsi õlani lehmale sisse läheb ja kuidas siis seal sees hea soe on.
Millele ma aga tegelikult pärast seda mõtlema hakkasin oli see, et kuidas ma isiklikult oma aega raiskan? Või mida ma teen tõesti selle vähesega, mida mulle antud on. Mis ma siis välja mõtlesin? Ma olen kohutav ajaraiskaja. Ma istun ja ei tee mitte midagi. Ma istun ja ma tean, et 9 päeva pärast peab mul olema kirjutatud 50 000 sõna- aga ma ei suuda seda teha. Ma istun ja mõtlen, et ma peaks ära õppima- aga ma lihtsalt ei tee. Facebookis istumine või Redditis naermine on tõesti vaid aja raiskamine. Miks ma seda teen? Miks keegi seda teeb?
Mida saaks teha selle kõige ajaga, mille ma Facebookis maha istun? Kohutavalt palju! Selle ajaga oleks saanud läbi lugeda kümneid raamatuid. Selle asemel, et telekast järjekordset FRIENDSi osa vaadata (mida ma nagunii juba näinud olen) võiksin ma ära teha oma kodutööd. Selle asemel, et lihtsalt istuda ja mõelda, mida kõike teha saaks võiksin ma reaalselt midagi TEHA!
Ükski Suur Inimene ei ole lihtsalt istunud ja MÕELNUD mida teha ja selle peale oma aega raisanud. Nad kõik on tegutsenud. Aeg ka mul tegutsema hakata.
Ma ei nimeta aja raiskamiseks kõike seda vabatahtlikutööd mida ma senini juba teinud olen. Ma isegi ei saa aru inimestest, kes seda teevad. Miks küll? Vabatahtlik on lahe olla ja ma soovitan oma kõiki kahe käe ja kümne sõrmega selleks hakkamist. Võta midagi ette! Tee midagi lahedat! Ära lihtsalt istu vaid muuda seda maailma, mis su ümber on!
Isegi kui selleks on uute vahetusõpilaste vahetusaastale saatmine. Lihtsalt tee ja aita! Kõigil on abi vaja, miks siis seda neile mitte pakkuda.
Ma ei ole ainuke noor, kes arvab, et lihtsalt Facebookis istumine on NÕME! Meie maailmas on nii palju mida avastada, nii palju mida teha ja miks ma jätan selle tegemata seepärast, et mu tugitool on mugavam ja läpakas on lähemal? Mida see kõik mulle tulevikuks kokku annab? Annab see üldse midagi?
Jah- sooje suhteid üle maailma, aga kas tõesti on selleks iga päev vaja istuda ja aega raisata? Kindlasti mitte. Ehk peab tõesti midagi targemat ette võtma. Või mitte EHK, vaid PEABKI!
Aega magada on siis, kui ma surnud olen.
Minge vabatahtlikeks! Selleks ei pea Eestist välja minema. Minge aidake korraldada erinevaid üritusi. Minge aidake vanainimene üle tee, minge, tehke! Ärge lihtsalt istuge.
-kista.
