Mõelge nüüd hoolega järele ja öelge mulle üks kaubanduskeskus, kus kohe pärast uksest sisse astumist ei tule keegi sinuga rääkima. Olgu see siis binoklimüüja, muusik, kes müüb oma tundmatu "kohe-väga-kuulsa" eesti bändi plaate, tobe ellhaaveelane, kes muudkui tahab, et sa "inversteeriksid oma pensionisambasse" või mõni muu tolgus, kes lihtsalt tuleb ja suitsu küsib.
Ilmselgelt ei saa enam kaubanduskeskuseski rahulikult hingata ega oma asju ajada. Alati on keegi, kes varrukast sikutab ja kuskile poodi veab, kuhu tegelikult asja pole. Ja mida inimesed tavalilselt teevad? Eks ikka viisakusest naeratavad ja ütlevad "ei äitäh!" ja kui mõni natuke ülbemalt ja kiiremal sammul ütleb enne, kui see müügimees oma lause on lõpetada suutnud "ei, pole aega!" siis käivad sosinad et küll on ülbe. Ja mida teie siis arvasite? Tahaks nende kaupmeeste käest küsida, et kas nad ise ei lähe närvi kui iga 5 sekundi tagant keegi su teele ette kargab jutuga "Vabandage, kas teil on mõni minut.."
Mina isiklikult ei jaksa enam naeratada ja viisakas olla, tahaks nad lihtsalt perse saata.
Algallikas: Eesti Päevaleht, neljapäev, 18. november 2010.
- kista.
Eeeeeeeeeeeeeee, minuga ei tule küll keegi kunagi rääkima. Juu ma näen siis juba kaugelt piisavalt kuri välja, et keegi mind ei torgi ;D
ReplyDeleteela tartus ja käi suht tihti kuskil poes.. faking alati on keegi, kes midagi tahab, et sa ostaks. mingu perse.. samas LHV pensionisammast pole ka mulle pakutud- ma vist näen liiga alakas välja
ReplyDelete