utoopia

Jah, utoopia. Millegipärast on see sõna mind täna jälitanud terve päeva. Ulme. Kõik algas kirjanduse tunnist, kus rääkisime Thomas More'i raamatust Utoopia. Muidugi oli tema utoopia täiesti utoopiline, üksluine ja igav, kuid millist utoopiat meie siis leida loodame?
Googeldasin sõna utoopia. Vikipeedia andis sellise vastuse: Utoopia on hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Ka on selle sõnaga tähistatud selliste ühiskondade loomiseks reaalselt asutatud kogukondi. Utoopiaks võidakse nimetada ka mõne sellise riigi või ühiskonna kirjeldust. Kõnekeeles nimetatakse utoopilisteks häid, kuid mingitel põhjustel mitteteostatavaid ettepanekuid.

Hakkasin mõtlema, kas Thomas More'i utoopia kirjeldus oli ka päriselt ideaalne ühiskond, sel ajal? Või miks tegelikult räägime sellest praegu, nagu üksluisest ja igavast ja mitte ideaalsest? Mis on meie utoopia?
Thomas More'i utoopia oli igav eelkõige seepärast, et kõik oli lihtsalt täpselt samasugune. Päevast-päeva samad tegevused, asjad, riided, söök, inimesed.. kõik. Kuid kas see mitte ei olegi ideaalne? Ei pea muretsema uute nägude, uute kohustuste, uute riiete pärast. Muretseda pole vaja- ideaalne. Miks oli sealne ühiskond igav? Sest inimesed teadsid vaid head, halba ei olnud ja just seepärast ei osanud nad seda ka õigesti hinnata, kuid kes ikka tahaks halba oma utoopiasse. Meil kõigil on oma utoopia, kellel seal ikka midagi halba sees on?
Samas võrreldes Piraatide utoopiaga on Thomas More täiesti mööda pannud. Mis oli piraatide jaoks oluline 16.-17. sajandil? Rumm, naised, lõbu, varandus. Mitte keegi ei hoolinud korralikest riietest, reeglitest.. Samas olen kindel, et piraatide utoopias siiski pidid olema mingid reeglid, kuid kes neist oleks pidanud võtma selle eestvedaja rolli? See oleks pidanud olema ideaalpiraat.. utoopiline piraat, keda ei eksisteerinud. Kariibi mere piraadid on inimesed täiesti eksiarvamusele viinud. Sealsete piraatide utoopia ongi "armastus", Tortuga, "Must pärl", igavene võitlus kapteni nime eest.. Ei, päris piraadid ei teinud seda, mingit sellist lolli võitlust polnud, midagi tuli ette- nad vaatasid, kumb enne püssi kätte saab! See oli nende utoopia.. lõputu varandus, lõputu rumm ja lõputult ilusad ja kerglased naised!
Kuid milline näeb välja meie tänapäeva utoopia? Juhtusin kogemata Apollo raamatupoodi ja esimesed kaks raamatut, mis mulle ette sattusid kandsid mõlemad pealkirjas sõna Utoopia.. Mõtlesin endamisi irooniat ja siis, et kuhu ma küll sattunud olen. Ja just siis hakkasingi mõtlema, milline see meie ühiskonna utoopia on? Lihtne: meil on armastav president, keegi ei ela vaesuses, kõigil on hea olla ja kõik on olemas. Idiootsus! Utoopia peaks olema ideaalne, kas selline eluviis oleks kellelegi ideaalne? Inimesed lihtsalt hakkaks järjest end ära tapma, kui midagi sellist ka päriselt tuleks, sest kõik oleks lihtsalt liiga igav. Just nagu Thomas More'i kirjutises.
Ehk just seepärast ongi Utoopia utoopia, et keegi tegelikult südames seda ei soovi, vaid see on lihtsalt välja mõeldud maa, et keegi saaks millesti mõelda ja unistada.
Võrreldes utoopiaga meeldib mulle siin rohkem. Siin oskavad inimesed vähemalt ise mõelda ja tegutseda.. ja peale selle oskavad nad heategusid hinnata. Utoopia ei ole kellegi vabadus, see on vabaduse nime kandev vangistus!

- kista.