Thursday, August 1, 2013

Kohustuslik kirjandus all the way

Mis juhtub kui sa avastad alles juuli lõpus et suveks on üks korralik persetäis raamatuid jäetud lugeda? Jah- hakkad neid kõiki korraga augustis lugeda. Ja kui sa arvad, et see on hea idee then you're gonna have a bad time. See juhtus minuga...
Kaks nädalat tagasi teadsin ma vaid et pean läbi lugema oma raamatud Extended Essay (IB asi, let it be) jaoks. Siis äkki tuli avastus et inglise keele õpetaja jättis ka 4 raamatut (pluss veel lugematul hulgal soovituslikku kirjandust) läbi lugemiseks. Takkaotsa tuli mul ka meelde prantsuse keele kohustuslik kirjandus. No mida veel!
Nii ma siis istun- kalender augustiks kohutavalt täis planeeritud ja pakitud ning 7 raamatut käeulatuses. Hetkel ei ole mul mingit motivatsioon neid lugema hakata. Kohutav. Võibolla annaks midagi teha kui need raamatud oleksid kõik umbes 100-leheküljelised, aga looda sa vaid. Keskmine lehekülgede arv jääb kuskile 250-300 kanti julgen pakkuda. Miks ma küll nii tegin?
Vastus on lihtne- ma lihtsalt ei teadnud! Suvega oli mu peas vaid see tobe Extended Essay ja kõik need muud uurimustööd, ning see ongi põhjuseks miks need raamatud kuidagi tahaplaanile jäid. Peale selle- kellele üldse meeldib suvel kooli peale mõelda. Mulle tulevad judinad peale kui oma koolisõrmustki näen.
Tagatipuks räägivad kõik minu sõbrad ja sõbrannad sellest mida nad järgmisel aastal õppima lähevad. Kes juurat, kes sai arstiteaduskonda sisse. Kes läheb reisima või tööle ja kes kõik Tallinna kolivad. Ja siin olen mina- üks aasta gümnaasiumi veel jäänud. See on kohutavalt imelik tunne ja veel imelikumaks läheb see kõik siis kui ka minult küsitakse mida ma siis järgmisel aastal teen. "Lõpetan loodetavasti gümnaasiumi." on see üks ja ainuke vastus.
Mu vanemad küsisid mida ma augustis teen, sest nende jaoks olen ma ju terve suve lihtsalt istunud. Ega neil asjad väga valesti polegi läinud. Kuigi päris viltu küll. Esiteks ei ole ma lihtsalt istunud- uskuge või mitte aga oma CAS diary olen ma peaaegu valmis saanud (kuni siiamaani) ning YFUga olen ma ka väga palju juba koos teinud. Kuigi eks august on YFU tipp kindlasti.
Peale selle- nagu ma juba ka enne mainisin- on mul veel igas aines üks tore uurimustöö vaja kirjutada ja ma olen isegi suutnud neid mõelda. Mis tuletab mulle hetkel meelde et ma peaks ka inglise keeles 3 esseed ära kirjutama mida ma kevadel ei jõudnud.
Siit aga järeldus- miks õpetatakse lastele juba väiksest peale sisse et suvi on puhkamiseks. Mäletan kui viiendas-kuuendas klassis naersime septembris, et kellel kõige kohutavam käekiri on sest keegi ei olnud 3 kuud pastakatki kätte võtnud. Või kui keset juulikuud nägid oma klassiõdesid-vendi ning imestasid et kus nad küll viimased poolteist kuud end peitnud on. Nüüd on kõik teistmoodi.
IB eeldab, et need kolm kuud on eelmisel aastal õpitu kordamiseks ja siis veel miljoni uue asja tegemiseks. Kuhu jääb puhkus? Ilmselt ei ole ma ainuke, kes terve oma täispakendatud augustikuu igal vabal päeval, õhtul ja ööl mõnd koolitööd teeb.
Kohutav kui suve viimane kuu läheb mööda nii et kui käes on september siis mõtled et kuhu see august küll jäi. Minu aju on igatahes omadega juba sügises ja ärkab igal hommikul koletu vara üles ja tuletab mulle meelde et ma pean raamatuid lugema, selle asemel et internetist kassipilte naerda.

kista.

No comments:

Post a Comment